Tegevus

Eesti Punane Rist, olles osa Rahvusvahelisest Punase Risti liikumisest on korraldanud abi saatmist ka välisriikidesse. Punase Risti, kui organisatsiooni roll rahvusvahelise humanitaarabi korraldamises on määratletud Genfi Konventsioonidega.

• 2007.a. koostöös EV Välisministeeriumiga saadeti Afganistani Helmandi provintsi Bosti haigla lasteosakonnale hapnikuseadmeid.
  
• 2005.a. koostöös EV Välisministeeriumiga osutati humanitaarabi A-hepatiidi vastase vaktsiini näol Pihkva linna eelkooliealiste lasteasutustele ja koolidele kokku 1690 doosi ulatuses.
  
• Koostöös EV Välisministeeriumiga osutas Eesti Punane Rist humanitaarabi: 2001.a. Gruusiasse põua tagajärjel kannatanutele, Poola üleujutuse tagajärjel kannatanutele.
  2002.a. Afganistani relvakonflikti tagajärjel kannatada saanud tsiviilelanikele ja põgenikele.
  
• 2000. aastal saatis EPR humanitaarabi Tshetsheenia relvakonfliktis kannatada saanud tsiviilelanikele Ingushetia põgenikelaagrisse koostöös Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga.
  
• 1999. aastal saatis EPR ravimiabi Pihkva oblasti laste- ja tervishoiuasutustesse koostöös Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga.
  
• 1997. aasta - EPR'i Narva Selts osutas abi toiduainete ja majapidamisvahendite näol Ivangorodi lasteasutustele, kes olid sattunud ajutisse raskustesse, seoses majanduslike olukorraga Vene riigis.
  
• 1996. aastal edastas EPR humanitaarabi Tshetsheenia relvakonfliktis kannatada saanud tsiviilelanikele. Aktsioon sai teoks tänu elanikkonna poolt annetatud riietele ja EPR:i vabatahtlikele, kes kogu saadetise komlekteerisid.

Eesti Punase Risti otsimisteenistus loodi 1991. aastal ning see töötab kooskõlas Genfi Konventsioonidega. Otsimisteenistuse kriteeriumiteks on:

•relvakonflikti või katastroofi tagajärjel lahkuläinud pereliikmete otsimine.
•Punase Risti Teate (Red-Cross-Message = RCM) edastamine Eesti Vabariigis elavate isikute ja katastroofi / relvakonflikti piirkonnas elavate sugulaste vahel
•II Maailmasõja ajal sundtöödel / koonduslaagris viibimise kohta arhiividokumentide hankimine Saksa Punaselt Ristilt.
•II Maailmasõja ajal langenud sõjaväelaste haudade otsimine
•II Maailmasõja ajal deporteeritud / evakueeritud isikutele arhiividokumentide hankimine Venemaa Punaselt Ristilt

RCM on mõeldud sidepidamiseks relvakonflikti või katastroofi piirkonnas asuvate sugulastega. Sõnumi alla tuleb kirjutada sugulus-aste ning selles on lubatud edastada vaid isiklikku informatsiooni. Poliitikast, sõjategevusest ja majandusest kirjutamine ei ole lubatud. Sõnumi soovitatav pikkus on 25 sõna.

Informatsiooni ja RCM - blankette on võimalik saada Eesti Punase Risti Keskbüroost.
Info 6411645

Õnnetuseks valmisoleku esmaabi rühmad

2001.a. jõustus Eesti Hädaolukorraks valmisoleku seadus ja samal aastal alustasid Eesti Punase Risti (EPR) Tallinna ja Tartu Seltsid pilootprojektina õnnetuseks valmisoleku esmaabi rühmade (EA - rühmade) ettevalmistamist. Aluseks võeti Norra ja Soome PR rahvuslike seltside programmid, mis kooskõlastati Vabariigi Päästeametiga. 15 - 18 liikmelised vabatahtlikest koosnevad rühmad saavad väljaõppe: esmaabi 74 tundi psühholoogiline esmaabi 8 tundi otsimise - päästmise õppus 20 tundi rahvusvahelise humanitaarõiguse alused 8 tun

Parvlaeva "Estonia" huku tagajärjel orvuks jäänute toetamine hariduse omandamisel toimub aastast 1995 koostöös Rootsi ja Soome Punaste Ristidega. Iga õppeaasta eel vaadatakse läbi taotlused esimesest klassist kuni gümnaasiumi lõpuklassini ja kesk - erihariduse taotlejate õppetoetuse eraldamiseks. Programm haarab lisaks Eestimaalastele ka läti ja leedu orbusid. Erinevatel aastatel on õppetoetust saanud 140 kuni 190 õppurit.

Kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse Tuberkuloositõrje programmiga aastateks 1998 - 2003 (Vabariigi Valitsuse 30.10.1997.a. korraldus 799-k) osaleb Eesti Punane Rist elanikonna informeerimises kopsutuberkuloosi avastamise protsessis. Eesti Punane Rist on välja andnud haigust puudutavaid informatiivseid materjale ning kaasanud piirkonniti meditsiinilist personali, avastamaks kopsutuberkuloosi enimhaavatava elanikkonna hulgas.

Hättasatunud elanikkonnagruppidele antakse erineivas Eestimaa paiguis ka toiduabi. Lisaks ühekordsetele toidupakkidele, millede peamiseks osaks toiduvalmistamiseks vajaminevad kuivained on avatud ka supiköögid Paldiskis (1) ja Tallinnas (1). Tööpäeviti teenindavad supiköögid kokku üle 250 abivaja, andes neile sooja toitu. Toidu jagamisel võetakse aluseks kohaliku sotsiaalabi ametnike koostatud nimekirjad enimabivajajaist.